Minu lugu


Mina olen Kerttu

2016 aasta alguses küsis minu onutütar, kas ma olen nõus talle tegema pulmakutsed. Olin loomulikult rõõmuga nõus. Nõustusin, kuna mulle on lapsepõlvest saadik meeldinud käsitöö ja viimase aja lemmikuks oli kaartide tegemine. Isetehtud kaardid on kuidagi palju elavamad ja unikaalsemad ning selline nokitsemine on nagu teraapia.

Üks asi viis teiseni ja kevadel küsis Triin, kas ma olen nõus ka lilleseaded pulma tegema. Me olime eelnevalt rääkinud lilledest, pruutkimbust ja koha kaunistamisest. Tal oli isegi üks florist väljavalitud aga oli mitmeid agasid. Teisele floristile oleks pidanud trantspordi organiseerima pulmapaika, oli ka mõte, et ta teeb pruutkimbu ja peigmehe rinnakaunistuse valmis ja keegi teine kaunistab kohapeal, kuid siis tekkis hirm, et ilmselt on käekirjad erinevad ja see kõik ei lähe omavahel kokku. Samuti jookseb peast läbi erinevaid mõtteid, et florist ei ajaks kellaaega ja kuupäeva segamini ja kas asjad jõuavad õigeks ajaks valmis, kas detailid on paigas, et äkki seaded ja kimp ei ole sellised nagu tahetud, mis tekitavad ebakindlust ja pabinat.

Võtsin endale paaripäevase mõtlemise aja. Triin äratas minus minu kunagise unistuse ning eelnevalt olin mõelnud töökohtadele, mis mul olnud on ja sellele, milline neist oli minu lemmik. Otsustasin väljakutse vastu võtta. See oli vapustav tunne - väike (õigemini päris suur) närvikõdi, et kuidas ma selle kõigega hakkama saan ja olen võtnud endale korraliku vastutuse. Vastutan ikkagi ju selle eest, et kahe inimese unelmate päev saaks tõesti selline nagu nad on unistanud - imeline, harmooniline, et kaunistustel ja lilledel oleks läbiv joon. Ilma, et pulmapäeval ei peaks pruutpaar muretsema, kas peokoht on dekoreeritud, kas pruutkimp on olemas, rinnakaunistus, kas auto saab kaunistatud, kas detailid on paigas. Nii hea on olla, kui sa tead, et keegi teine mõtleb kõige selle peale.

Kogu planeerimine ja läbimõtlemine, kalkuleerimine ning Triinuga detailide arutamine ja asjade paika loksutamine oli nii põnev ja mõnus. Sellega tegeledes tundsin ennast absoluutselt õiges kohas, olin õnnelik ning kui tähtis päev käes oli, valitses minus täielik rahu. Pruutpaar jäi tulemusega väga rahule ning nad mõlemad ütlesid, et kõik oli nii nagu nad ette kujutasid. See tegi neid nii õnnelikuks ja rahulolevaks. Ka mina jäin lõpptulemusega väga rahule.

Niiet sealt algas minu teekond oma unistuse täitmise suunas. Täna õpin Eesti Floristikakoolis, et saada aina paremaks. Sellel aastal plaanin ennast täiendada Eestis väljas - Hollandis, Belgias ja Londonis.

Jälgi mind: